Päidla Wiki
Register
Advertisement

Räbi järv (ka Räbijärv) on järv Räbi külas 300 m Kalmejärvest läänes; kuulub Päidla järvestikku. Räbi järve pindala on 9,5 ha. Räbi on Päidla järvestiku suuruselt viies ja läänepoolseim järv.

Järve ümbritsevad põllud künklikul moreenmaastikul ja ajalooline Räbi külasüda läänekaldal. Järvepõhi on mudane. Veepeeglit ümbritsevad soo ja õõtsik, mis on eriti ulatuslik järve lõuna- ja põhjaotsas. Põhja katab paks mudakiht. Liivast ja kõvemat põhja leidub vaid keskosa kaldaäärtes. Ujuma pääseb vaid kahest kohast. Peamine supluspaik on järve läänekalda all. Järve sügavus on vaid 3,6 m (koos lendmudaga 5 m).

Järvenõos avanevad fluvioglatsiaalsed kruusliivad. Räbi järve juhitakse Agariku soo maaparandusobjekti vesi, väljavool (28. septembril 1989 4,2 l/s) Elva jõkke. See on endine rohketoiteline järv, mis toitub põhjaallikatest.[1]

See on keskmise karedusega ja kihistumata, kalgiveeline rohketoiteline järv. Räbi järv on kloriidivaene.[2]

Läbivool järvest on äärmiselt nõrk. Räbi järv on heledaveeline. Vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,8 m) ja hästi segunev.

2013. aastal oli vee seisund pH järgi halb (keskmine pH 8,93), üld-N järgi (1,02 mg-N/l) hea, üld-P (0,027 mg-P/l) järgi väga hea. Järve üldseisund fütoplanktoni näitajate alusel oli hea. Järves registreeriti 2013. aastal 42 liiki veetaimi: 26 kaldavee-, 3 ujulehtedega, 2 uju- ja 11 veesisest taime.[3]

Järv on madal ja seega väikse veemahuga. Seepärast on taimede katvus väga suur ja kinnikasvamine kiire.[3]

Taimestikku kasvas 1972. aastal järves üsna rohkesti, kuid liike oli vähe.[4]

Järve ummuksile jäämine on kalafaunat laastanud. Kalad surevad pea igal talvel. Peamiseks kalaks on koger ja ilmselt ka mudamaim. Kadunud on varem järves elanud ahven, särg, latikas ja teised kalad,[5] kes on hiljem taastunud. Leidub ka haugi, linaskit ja roosärge. 21. sajandil pole järv enam ummuksile jäänud ning kalavarud on kenasti kosunud. Kohalikud peavad kõige väärtuslikumaks kalaliigiks linaskit.[6]

Kevadel on järvel rohke linnustik, kohata võib punapeavarti, haigrut ja teisi liike.[5] O. Renno nägi 1972. aasta kevadel punapea-varti, haigrut ja vist isegi rohukosklat.[4]

Räbi järve kauneimaks kohaks peetakse idakallast vana müüri, jässakate hõbepajude ja kaskede juures. Sealt on näha nii kuldsed vesikupud kui ka vastaskalda taluhooned sinises veepeeglis.[7] Järve lõunakaldal on endine laut, läänekaldal on mitmel pool linaleokive.

1933. aastal müüdi seni riigile kuulunud Räbi järv enampakkumisel. Suur pakkumiste hulk tõstis järve hinna kõrgeks (112 krooni aastas alghinna 11.70 asemel). Enampakkumise võitis Käo talus elanud talunik Karl Värva. Järv ja juurdekuuluv krunt anti rendile 36 aastaks.[8]

Kõrgus merepinnast[]

Viited[]

  1. EELIS
  2. EELIS
  3. 3,0 3,1 Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017–2026
  4. 4,0 4,1 Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn 1977.
  5. 5,0 5,1 Aare Mäemets. Matk Eesti järvedele. Tallinn 1977. Lk. 76.
  6. Räbi küla
  7. Heino Mägi, Karl Veri. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1983. Lk 126.
  8. Postimees, 8.07.1933, lk. 5
  9. Генеральный штаб. СССР. Эстонская ССР. Отепя [0-35-65-Г]

Advertisement