Päidla Wiki
Advertisement

Päidla kompanii oli Kaitseliidu Tartumaa maleva allüksus, mille tegevuspiirkonnaks oli Päidla vald.

See kuulus Otepää malevkonda, mille organiseerimist alustati pärast 1. detsembrit 1924. Hilisemal Otepää valla territooriumil olid esimesteks organiseerijateks Mihkel Kruuse, J. Kruus, J. Väärsi, A. Konno, Samuel Kulasalu, Aleksander Aare, K. Zirk, F. Teder, A. Orav ja P. Sarv.[1]

1925. aastal oli plaan moodustada esimene kompanii ühiselt Päidla ja Vana-Otepää valla Kaitseliidust. Vana-Otepää vald oli oma umbes 75 kaitseliitlasega ümbruses esireas, vald oli vaatamata piiratud eelarvele toetanud kohalikku Kaitseliitu 10 000 margaga. Ühiskompanii ülemaks pidi saama Mihkel Kruuse ja tema abiks Johan Kruuse, mõlemad Vana-Otepää vallast.[2]

Päidla kompanii eksisteeris juba 1928. aastal.

1. jaanuarist 1932 oli kompanii pealik Johannes Brükker.[3] 1935. aasta seisuga oli Päidla kompaniis 75 tegevliiget.

Päidla kompaniil, nagu ka teistel Tartumaa maleva allüksustel ei olnud oma märki, alates 23. maist 1936 kehtis Tartumaa maleva üldine rinnamärk.

1935. aastal tegutses Päidla kompanii orkestrina palju pikema ajalooga Neeruti puhkpillide orkester.[4] 1938. aastal osales Päidla kompanii pasunakoor (dirigent E. Ott) ka XI üldlaulupeol.[5]

Ümberkaudsetest valdadest oli oma kompanii Vana-Otepääl (kahanes 1935. aastaks üksikuks jalaväerühmaks), Krüüdneris ja Kodijärvel. Hellenurmes ja Pangodil ning Elva ja Otepää linnas olid Kaitseliidu üksikud jalaväerühmad.

1938. aastal rajati lasketiir Kogre metsa Nõuni järve lähedusse. Juhatusse kuulus Juhan Jägel.[6]

1939. aastal oli kompanii propagandapealikuks Neeruti algkooli füüsika- ja matemaatikaõpetaja Jüri Saar.[7] Märtsis 1940 määrati kompaniipealiku abiks Juhan Härma, propagandapealikuks Jüri Saar ja spordipealikuks Meinhard Kruus(e).[8]

Teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 tegutses samas piirkonnas Omakaitse Ugandi kompanii, mis oli osa Otepää territoriaalpataljonist.

Pealikud[]

Viited[]

Advertisement