Päidla Wiki
Register
Advertisement

Päidla järvestik (ka Päidla sumbjärvestik, varem samuti Järvesalu järvestik)[1] koosneb 12[2] (koos Kogrejärvega 13)[3][1] Päidla küla ümbritsevast järvest Otepää kõrgustiku põhjaosas Otepää looduspargis umbes 3x4 km suurusel alal. Järvede kogupindala on umbes 1,4 km².

Järves jäävad Päidla, Räbi ja Nõuni küla piiresse. Nad haaravad kolmekilomeetrise raadiusega ringi sealsete küngaste ja mõhnade alal. Järvede lähedus on suurel määral mõjutanud nende külade kujunemist ja olnud aastasadu olulsel kohal sealses elus. Kalastamine on Päidlas olnud tähtsaks toiduallikaks; järvede ja soode kujundatud maastikuline tükeldatus on aga suunanud hajaasustuse kujunemist.

Sissevool järvedesse on kohaliku tähtsusega kraavidest ja ojadest. Valdav osa järvi on omavahel kraavidega ühendatud. Päidla järvestikust voolavad välja Laguja, Ilusa ja Kintsli oja, mis kõik kuuluvad Elva jõe valgalasse. Elva jõgi jääb oma alamjooksul Ahvenjärve lõunakaldast vähem kui 400 meetri kaugusele.

Kõik järved on glatsiaalse tekkega. Järvede nõod on arvatavasti termoglatsiaalse tekkega ehk kujunenud moreeni alla mattunud jääpankade sulamisel.

Pärast jääaja lõppu püsisid jääpaisjärved Otepää kõrgustikul veel tuhandeid aastaid. Jääpankade vahele tekkinud kohalikes jääpaisjärvedes kuhjusid viirsavid, milles leidub arktiliste taimede jäänuseid ja külmalembeste limuste kodasid. Nõuni leiukohast on saadud nende setete dateering 10 900±110 BP.[4]

Järved on rohke- ja liigtoitelised. Läbivool on nõrk, väiksemates järvedes on rohkesti muda. Ahvenjärves ja Näkijärves kasvab väga haruldast nõtket näkirohtu.

Peamised kalad on ahven, haug, särg, koger, linask ja mudamaim.

Mõisajärves, Näkijärves ja Mõrtsuka järves on järvemuda varud.

Minevikus on eraldiseisvaks grupiks peetud Nõuni järvestikku. Tihti jääb Päidla järvede loetelust välja tilluke Mudajärv, selle naabruses asuv Kogrejärv aga ei annagi õigupoolest järve mõõtu välja. Päidla järvestikku kuuluvaks ei loeta tavaliselt Räbi territooriumil paiknevaid Linajärve, Käpajärve ja Väikest Sookuru järve, mida lahutab Räbi järve läänekaldast 1,5 kilomeetrit põllu- ja metsamaad. Samuti jääb naabrusse väiksemaid looduslikke veekogusid nagu Tindijärv ja Agariku lomp, ning tehislikke nagu Kilgi tiik või veskite paisjärved. Viti järv jääb juba kaugemale ja kuulub pigem ühte rühma Illi umbjärvedega.

Järve nimi Pindala (ha) Kõrgus merepinnast (m) Keskmine sügavus (m) Suurim sügavus (m) Suurim pikkus (m) Suurim laius (m) Kaldajoone pikkus (m) Ruumala (tuh. m3)
Ahvenjärv 5,6 110 5,1 370 170 1030
Kalmejärv 3,0 99,5 3,0 160 120 450
Kogrejärv 0,15 57 36
Kõverjärv 6,1 100 5,7 600 220 1300
Mudajärv 1,2 109 160 100 416
Mõisajärv 15,3 100,5 4,2 6,8 640 320 1700 580
Mõrtsuka järv 23,8 98 3,7 5,4 2040 470 2950 728,9
Nõuni järv 81,7 107,3 6,1 14,7 1740 840 5800 4806,8
Näkijärv 11,7 110 3 4,3 460 350 1420
Räbi järv 9,5 98 5 460 180 1577
Uibujärv 2,2 99,5 4,6 260 140 675
Väikejärv 2,8 100,5 200 100 600
Väike-Nõuni järv 6,3 109,5 7 320 290 1025

Päidla järvestik võeti kaitse alla Valga Rajooni TSN Täitevkomitee 5. juuni 1964 otsusega nr 67. Selle otsusega võeti kaitse alla Päidla järvestik (Kõverjärv, Annijärv, Räbijärv, Kalmejärv, Mõisajärv ja nende vahele jäävad alad – Kalmemägi ja Põrgulaas) ning Nõuni järvestik. 1979. aastal liideti see kaitseala Otepää maastikukaitsealaga.

Viited[]

  1. 1,0 1,1 Eesti Loodus 1978, nr 6, lk 405
  2. Heino Mägi. Otepää. Tallinn 1963. Lk 91
  3. Heino Mägi, Karl Veri. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1983. Lk 126.
  4. Anto Raukas. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. Lk 81.

Advertisement