FANDOM


Päidla küla alal on asustusest jälgi juba alates viikingiajast. Arheoloogiamälestistest asuvad Päidlas Kalmejärve kaldal I aastatuhande kivikalme Kalmemägi ja varauusaegne, pärimuse järgi Rootsi sõdurite matmispaik. Kolmas, II aastatuhandest pärinev matmispaik, mis kannab samuti nime Kalmemägi asub Mõrtsuka järve lähedal Laari talu maadel. Küla keskuses Mõisajärve ümbruses paikneb lisaks kolm asulakohta.

Päidla kalme esindab eesti hõimudele 9.–13. sajandil iseloomulikke Kagu-Eestis levinud maa-aluseid matuseid (sarnast tüüpi esindavad Lootvina kalme Kiidjärvel ja Pooste kalme Räpinas).[1] Päidla kalmest on leitud koos mitmesuguste eestipäraste ehetega kaks venepärast poolkuukujulist (luunula) ripatsit, samuti mosaiikhelmeid, millele vasteid leidub Vene alade kalmetes.[2]

Päidla asus Ugandi muinasmaakonnas, ühe selle suurima keskuse Otepää läheduses. Ristisõdijad vallutasid Otepää lõplikult 1224. aastal, misjärel Ugandist sai Tartu piiskopkonna osa. Otepääle rajati kihelkonnakirik, mille kogudus hõlmas ka Päidlat.

Päidla vanimate talude hulka kuuluvad Väärsi, Orava, Järva ja Kilgi talu.

Päidla mõisa on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 1522. aastal Krowelshofi nime all, kui see kuulus Tartu aadlikule Frommhold von Tiesenhausenile.[3] Mõisa alla kuulusid Kõlli, Mõrtsuka ja Räbi külad. Nagu enamike mõisatega, jäi Päidla mõisa tegelik asutamine tõenäoliselt varasemasse aega. Hiljem kutsuti mõisa ka Samhofiks. Mõisa juures asunud küla kohta on teateid alates 1582. aastast (Paidel). 19. sajandil kuulus Päidla mõis Alexander Theodor von Middendorffile.

1558. aastal vallutasid Tartu piiskopkonna Liivi sõja käigus Vene väed. 1580. aasta paiku vallutas piirkonna Leedu-Poola, kellele see 1582. aastal ka rahulepinguga jäi. Päidla kuulus Üleväina hertsogkonnas asunud Tartu presidentkonda (alates 1598 vojevoodkonda). 1600. aastal alanud Poola–Rootsi sõdades käis Päidla käest kätte, kuni kinnitati 1629. aastal rahulepinguga lõplikult Rootsile kuuluvaks. Põhjasõjas 1704. aastal läks Tartumaa taas Venemaa kätte.

Rootsi ajal pandi alus rahvakoolide võrgule. 17. sajandil asutati kihelkonnakool Otepääl. 18. sajandil jätkus külakoolide rajamine, lisaks Päidla algkoolile loodi läheduses Hellenurme ja Nõuni algkool (viimane asutati 1763. aastal). Algul käidi Hellenurme vallakoolis, mis asutati 1775. aastal. 1830. aastal viidi kool üle uude koolimajja, mis oli ehitatud Hellenurme ja Päidla valla piirile ning mõeldud mõlema valla laste jaoks.

19. sajandil pidid kõik talulapsed käima kolm talve vallakoolis. Kihelkonnakoolis käimine oli vabatahtlik ning selleni jõudsid vaid vähesed.

Alates 1819. aastast oli küla ka Päidla valla keskus. Vallad moodustati seoses pärisorjuse kaotamisega mõisate põhjal.

1840ndate teisel poolel astus osa elanikke piirkonnas õigeusku (Otepää kihelkonnas 15–20%). Lähim õigeusu kirik asus Kastolatsis.

19. sajandi teisel poolel eestlaste rahvusliku ärkamise ajal elavnes seltsielu ka Päidla vallas.

18. sajandi teisest poolest 1940. aastani töötas külas Kintsli kõrts, kus 1884. aastal peatus Eesti lipu õnnistamisele teel olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi delegatsioon.

1919. aastal võõrandati Päidla mõis maareformiga Ernst von Middendorffilt.

1939. aastal liideti Päidla vald Otepää ja Veski vallaga. Suurem osa vallast, sealhulgas Päidla küla, jäi Otepää valda.

1930ndatel tegutses Kaitseliidu Päidla kompanii. Selle pealik Rudolf Andrei moodustas Suvesõja ajal Päidla metsavendade salga, mis allus Karl Talpaku grupile, osales Tartu ülestõusus ja tegi kaasa lahingutee Tallinna vallutamiseni.

Nõukogude okupatsiooni ajal loodi 1945. aastal Päidla külanõukogu, hiljem kuulus Päidla Otepää ja Palupera külanõukogu koosseisu. Päidlas loodi Järvesalu kolhoos, mis 1970. aastal liideti Nõuni kolhoosiga. 1976–1987 kuulus see Hellenurme kolhoosi.

ViitedEdit

  1. Vilma Trummal. Slaavi-vene elemendid Kagu-Eesti materiaalses kultuuris (kuni XIII sajandi alguseni). // Eesti NSV ajaloo küsimusi. 1 Tartu 1960. Lk. 17.
  2. Vilma Trummal. Slaavi-vene elemendid Kagu-Eesti materiaalses kultuuris (kuni XIII sajandi alguseni). // Eesti NSV ajaloo küsimusi. 1 Tartu 1960. Lk. 21.
  3. Bunge & Toll, 1857. Est- und Livländische Brieflade : eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gůtergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. Lk 114.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki