Päidla Wiki
Register
Advertisement
Päidla

Põllumajandushooned külasüdames (2020)

Päidla on küla Valga maakonnas Otepää vallas. Päidla asub 8 km Otepää linnast põhja pool Elva–Kintsli tee ääres.

2020. aastal elas Päidlas 104 inimest. Külas on 37 talu ja 2 korterelamut.[1]

Päidla piirneb põhjas Laguja ja Ketneri, idas Nõuni, Neeruti ja Vana-Otepää, lõunas Kastolatsi ja Räbi ning läänes Hellenurme ja Mäelooga külaga.

Külas asub puiduettevõte Rasper OÜ ja lihaveisekasvatusega tegelev OÜ Heizung. Varem Nõuni ühismajandile kuulunud abiettevõte villis Päidlas äädikat, kuid kahjuks tootmine peale majandi lagunemist lõpetati. Samuti asub külas transpordiettevõte Gemeri Invest OÜ. Aastail 2015–2019 tegutses ka Päidla Käsitööjäätis OÜ.

Küla tegevusi veab Päidla Külaselts ning külavanemaks valiti 2019. aastal ettevõtja ja külaaktivist Ermo Kruuse.

Päidla Külaseltsi eestvedamisel valmis 2021. aastal ka Päidla Järvestiku matkarada, mis ühendab läbi Kogre metsa Päidla küla Nõuni külaga.

Nimi[]

Päidla nime aluseks võib kõige tõenäolisemalt olla isikunimi, nagu vanades ürikutes esinev Peit või Peith (või Pait, Päit), millele on lisatud liide -la. Sarnane nimi on Lääne-Virumaal asuv Päide, mille puhul on oletatud tuletust sõnast "paas", Päidla puhul ei ole see geoloogilistel põhjustel tõenäoline. Samas mainib Eisen mitmuse omastavat sõnast pää ’pea’.[2]

Päidla mõisat mainiti esmalt 1522 muude nimede all (Krowelshof, Samhof). Selle saksakeelne nimi Samhof tuleneb arvatavasti koha varasemast eestikeelsest nimest Sammaste. Sellega võib võrrelda Viljandimaal asuvat Sammaste (mille vastaskaldal, teisel pool Kõpu jõge on Päidre küla) ja Lääne-Virumaal asuvat Samma külanime.[2]

Geograafia[]

Päidla küla territoorium ei moodusta kompaktset tervikut, vaid koosneb vähemalt neljast küllalt erineva maastiku- ja asustuspildiga osast. Kõige tihedamalt on asustatud külasüda, mis paikneb kunagise Päidla mõisa keskuses ja on ühtlasi Päidla kõige järvederikkamaks paigaks. Selle mõtteliseks teljeks on Hellenurme–Päidla tee esimesed kaks kilomeetrit, läänes puutub Päidla vahetult kokku Räbi külasüdamega. Päidla külakeskuse hoonestus on oma praeguse ilme saanud enamjaolt Järvesalu kolhoosi ajal. Külakeskust iseloomustavad ajahambast tuhmunud mõisahooned, uuemad põllumajandushooned ja elamud.[3] Külakeskust ajalooliselt ümbritsenud metsamassiivid on aja jooksul vähenenud põllunduse ja soostumise tõttu.

Võrdlemisi tihedalt on asustatud ka külasüdamest ida ja kagu pool paiknev Kintsli piirkond, mille ajalooliseks keskmeks on Kintsli kõrts, selle juures paiknev teederist ja sild üle Elva jõe. Külakeskusest lahutavad seda ala Kitse kuusik, Kogre mets ja nende vahel paiknev Näkijärv. Eraldi taludekompleksi moodustab varasem Miska küla Nõuni järve läänekaldal.

Metsade, järvede ja soode vöö eraldab külakeskust põhja pool paiknevast endisest Mõrtsuka külast. See on Lõuna-Eestile tüüpiline hajaküla, kus metsiku loodusega vahelduvad talud on säilitanud pärandmaastikule omase ilme. Põhja pool paiknevast Lagujast eraldab seda samuti metsavöö, ida pool ühinevad Mõrtsuka talude põllud Nõuniga. Sarnane hajaasustus on säilinud ka kummalgi pool Raiga–Räbi–Nõuni–Lutike teed paiknenud Vaheküla alal, mis on praegu jagatud Päidla ja Räbi vahel.

Mõrtsukast lääne poole ulatuv Päidla osa on peaaegu üleni kaetud Päidlapalu metsaga ja väga hõredalt asustatud. See on osa laiast metsamassiivist, mis jätkub põhja pool Ketneris Vitipalu ja lõuna pool Räbis Riitsaru mõtsa nime all ning ulatub Elva linnast Otepää lähedale. Seal asub muu hulgas Joroski soo ja lehise puistu. Lääne pool külgneb mets vahetult Hellenurme põldude ja talumaastikuga.

Veekogud[]

Kui lähtuda veekogude ja märgalade esinemistihedusest, saab Päidla territooriumi kaardil jaotada kaheks hobuserauana teineteist embavaks pooleks: Järve-Päidlaks ja Maa-Päidlaks. Päidla järvestiku järved, nende vahel paiknevad sood ja varasem mõisa- ning praegune külasüda jäävad kõik Järve-Päidlasse. Maa-Päidla hõlmab suure Päidlapalu ja teised metsamassiivid, varasema Mõrtsuka küla hajusalt paiknevad talud ning nende laiad põllu- ja karjamaad.

Kaarekujuliselt küla ümber paiknevas Päidla järvestikus on 12 järve, millest 7 asub tervenisti Päidla territooriumil. Järvestiku suurimast, Nõuni järvest kuulub Päidla külla edelasopp. Päidlas asuvad suuruselt järgmised Mõrtsuka järv, Mõisajärv ja Näkijärv. Suurimad vooluveekogud on Elva jõgi ja Ilusa oja, enamik järvi on omavahel ühendatud kraavidega. Suurim tehislik veekogu Päidlas on Kilgi tiik.

Pinnamood ja geoloogia[]

Päidla asub Otepää kõrgustiku loodeosas. Siinses pinnamoes valdavad kõrgendikud on tekkinud peamiselt hilisjääajal sulamisveesetteist. Moreen- või moreenkattega kõrgendikke võib kohata rohkem küla kirdeserval piiril Nõuniga ning edelaserval piiril Räbiga. Maastik järvede ümber on künklik, teiste mõhnade seas kerkivad esile näiteks Kalmemägi ja Põrgumägi. Kõrgeim tipp merepinnast (136,7 m) asub küla kirdepiiril Mäekalda kinnistul Käo talu lähedal, madalaim (67 m) küla lääneserval Tinni oja kaldal.

Moreen on savikas, põldudel domineerivad kamar-leetmullad ja kamar-karbonaatmullad. Paiguti esinevad fluvioglatsiaalsed liivad ja kruusad. Moreeni all asuvad Kesk-Devoni ladestiku Narva, Aruküla ja Burtnieki lademe liivakivid, mis aga Päidlas ei paljandu. Päidla järvestik on osaliselt kujunenud mattunud orgude kohale, mis annavad tunnistust siin alates Oligotseenist voolanud jõgedest.

Kõrgeimad mäetipud[]

  • 136,6 m Mõhemägi Mäekalda kinnistul
  • 130,5 m Nurmemägi Mäekalda kinnistul (tipp 139,3 m jääb Nõuni külla)
  • 129,9 m Kogre metsas Näkijärvest põhja pool
  • 128,3 m Päidla talu maal Elva–Kintsli teest idas
  • 128,0 m Kõrgemägi Järva talu lõunaküljel
  • 126,4 m Päidla talu maal Elva–Kintsli teest läänes
  • 125,7 m Tsäänikumägi
  • 125,5 m Savimägi Järva talust läänes
  • 125,4 m Kalmemägi
  • 125,0 m Põdra kinnistul Päidla bussipeatuse juures
  • 125,0 m Kõrgemäe teine tipp Järva talu lõunaküljel
  • 124,8 m Värvämägi Päidla kuivati all

Elusloodus[]

Valdavalt kasvavad Päidlas kuusemetsad. Näkijärves ja Ahvenjärves kasvab üliharuldane nõtke näkirohi.

Päidla järved on koduks paljudele kalaliikidele. Roomajatest on tavalisim arusisalik, kahepaiksetest rohukonn, harilik kärnkonn ja tähnikvesilik, kohata võib ka veekonna ja tiigikonna.

Linnuliike oli Päidlas 2000ndatel 107. Neist enamuse moodustasid värvulised (66 liiki), lisaks on levinud kurvitsalised (8 liiki), rähnilised (7 liiki) ja haukalised (6 liiki).[4] Võimsaimad Päidlas pesitsevad linnud on kühmnokk-luik ja väike-konnakotkas, neist viimane on kantud I kaitsekategooriasse. II kaitsekategooria lindudest elavad Päidlas kanakull ja laanerähn. Päidla linnuliikide hulka pole arvestatud arvukaid läbirändajaid kevaditi ja sügiseti.

Suurematest imetajatest elavad Päidla metsades põder, metssiga ja metskits. Tavaline metsaloom on rebane. Minevikus on esinenud ka hunte ja ilveseid.

Looduskaitse[]

Suurem osa Päidlast jääb Otepää looduspargi territooriumile, sealhulgas on Päidla sihtkaitsevöönd (Kogre metsas) ja Mõrtsuka piiranguvöönd, külatuumik jääb Otepää piiranguvööndisse. Piiranguvööndite eesmärk on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku kaitse. Osa Päidlapalu metsast kuulub Elva maastikukaitseala Päidlapalu sihtkaitsevööndisse.

Ajalugu[]

Edasi Pikemalt artiklis Päidla ajalugu

Päidla küla alal on asustusest jälgi juba alates viikingiajast. Arheoloogiamälestistest asuvad Päidlas Kalmejärve kaldal I aastatuhande kivikalme Kalmemägi ja varauusaegne, pärimuse järgi Rootsi sõdurite matmispaik. Kolmas, II aastatuhandest pärinev matmispaik, mis kannab samuti nime Kalmemägi asub Mõrtsuka järve lähedal Laari talu maadel. Küla keskuses Mõisajärve ümbruses paikneb lisaks kolm asulakohta.

Küla vanimate talude hulka kuuluvad Väärsi, Orava, Järva ja Kilgi talu.

Päidla mõisa on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 1522. aastal Krowelshofi nime all. Hiljem kutsuti seda ka Samhofiks. Mõisa juures asunud küla (Paidel) on esimest korda mainitud Tartu staarostkonna inventaris 1582. 19. sajandil kuulus Päidla mõis Alexander Theodor von Middendorffile.

Mõisa hooned on 20. sajandil hävinud. Alles on ainult mõisa peahooneni viinud saarepuiestee.

Alates 1819. aastast oli küla ka Päidla valla keskus. Vald liideti 1939. aastal Otepää ja Veski vallaga.

18. sajandi teisest poolest 1940. aastani töötas külas Kintsli kõrts, kus 1884. aastal peatus Eesti lipu õnnistamisele teel olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi delegatsioon.

1930ndatel tegutses Kaitseliidu Päidla kompanii, mille viimane pealik oli Rudolf Andrei. Suvesõja ajal tegutses Päidlas metsavendade salk, mis allus Karl Talpaku grupile, osales Tartu ülestõusus ja tegi kaasa lahingutee Tallinna vallutamiseni.

Päidlas on elanud kirjanik August Kitzberg, ornitoloog Mihkel Härms ja sõjaväelane Teodor Kalberg.

Nõukogude okupatsiooni ajal loodi 1945. aastal Päidla külanõukogu, hiljem kuulus Päidla Otepää ja Palupera külanõukogu koosseisu. Päidlas loodi Järvesalu kolhoos, mis 1970. aastal liideti Nõuni kolhoosiga. 1976–1987 kuulus see Hellenurme kolhoosi.

Elanike arv[]

  • 1973: 108 (koos Mõrtsuka külaga 173)
  • 1989: 125
  • 2000: 112
  • 2007: 102
  • 2011: 94
  • 2011: 103 (rahvaloendus)
  • 2012: 100
  • 2018: 96
  • 2019: 101
  • 2020: 104
  • 2021: 86 (rahvaloendus)

Kultuur[]

Kunst[]

Maalikunstis on Päidla maastikke jäädvustanud Aleksander Vardi, Johannes Uiga ja Ellinor Aiki.

Sport[]

Päidlapalu metsa läbib Tartu Jooksumaratoni ja Tartu Rattamaratoni rada.

Raiga–Räbi–Nõuni–Lutike teel on toimunud Rally Estonia katsesõidud. 12. veebruaril 2021 toimus Raiga–Räbi–Nõuni–Lutike teel ja Sookuru–Ilusa–Kalbergi ristteel Otepää Talveralli testkatse.[5]

1998. aastal on Päidlas toimunud orienteerumise MK-võistluse etapp.[6]

Päidla matkarada. Päidla matkarada on ajalooliselt koroonapandeemia sümboliks. Matkarada on taas rajatud 2020/2021.aastal kui inimesed üle maailma olid sunnitud pandeemia tõttu isolatsioonis viibima. Inimestele tervisliku tegevuse pakkumiseks taas rajati Päidla külavanema Ermo Kruuse ja Kaidi Nõmmela algatusel Päidla järvestiku matkarada. Rada kulgeb mööda ajaloolist hobuteed Päidla külast Nõuni külla. Metsrada ühendab omavahel Mõisajärve, Kalmejärve, Kõverjärve, Näkijärve, Mudajärve, Kogrejärve ja Nõuni järve. Matkarajal on mitmeid puhke- ja supluskohti – Nõuni järve ja Mõisajärve ääres on avalikud supluskohad ning Kõverjärve idakaldas ja Näkijärve põhjakaldas on looduslikud supluskohad. Matkaraja kogupikkus on 3,5 km. Matkarajal asuvad ka kaks pikniku kohta, üks matkaraj lõpus Nõuni järve ääres ning teine Mudajärve ääres. Lisaks valvab rajal vaikuse järgi ajalooline „järvevaht“ ning head õnne on soovimas matkaraja alguses „järvehaldja“ puukuju. Puukujud on valmistanud Päidla küla tellimusel puuskulptor Andres Rattasepa poolt. https://puuskulptuurid.ee/ Matkarada asub suuresti looduskaitselises Päidla sihtkaitsevööndis, kus kaitse-eesmärgiks on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

Viited[]

  1. Päidla küla arengukava 2005–2010
  2. 2,0 2,1 Eesti kohanimeraamat.
  3. Heino Mägi, Karl Veri. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1983.
  4. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing, 2018.
  5. Reedene Testikatse
  6. 29.09. Eesti spordiajaloos

Advertisement