FANDOM


Päidla on küla Valga maakonnas Palupera vallas. Päidla asub 8 km Otepääst põhja pool Elva–Kintsli tee ääres.

2012. aastal elas Päidlas 100 inimest.[1] Külas on 37 talu ja 2 korterelamut.[2]

Päidla piirneb põhjas Laguja ja Ketneri, idas Nõuni, Neeruti ja Vana-Otepää, lõunas Kastolatsi ja Räbi ning läänes Hellenurme ja Mäelooga külaga.

Külas asub puiduettevõte Paber & Pliiats OÜ ja seakasvatusettevõte Päidla OÜ. Varem Nõuni ühismajandile kuulunud abiettevõte villib Päidlas äädikat. Üks suurima käibega ettevõtteid Päidlas on mineraalsööta valmistav Agrimix OÜ. Samuti tegutseb alates 2015. aastast Päidla Käsitööjäätis OÜ.

Külakeskust iseloomustavad ajahambast tuhmunud mõisahooned, uuemad põllumajandushooned ja elamud.[3]

LoodusEdit

Geograafiliselt saab Päidla jaotada kaheks hobuserauana teineteist embavaks osaks: Järve-Päidlaks ja Maa-Päidlaks. Järve-Päidlasse kuuluvad Päidla järvestiku järved, nende vahel paiknevad sood ja varasem mõisa- ning praegune külasüda. Maa-Päidla hõlmab suure Päidlapalu ja teised metsamassiivid, varasema Mõrtsuka küla hajusalt paiknevad talud ning nende laiad põllu- ja karjamaad.

Kaarekujuliselt küla ümber paiknevas Päidla järvestikus on 12 järve, millest 7 asub tervenisti Päidla territooriumil. Järvestiku suurimast, Nõuni järvest kuulub Päidla külla edelasopp. Päidlas asuvad suuruselt järgmised Mõrtsuka järv ja Päidla Mõisajärv. Suurimad vooluveekogud on Elva jõgi ja Ilusa oja, enamik järvi on omavahel ühendatud kraavidega.

Maastik järvede ümber on künklik, teiste moreenküngaste seas kerkivad esile näiteks Kalmemägi ja Põrgumägi. Kõrgeim tipp merepinnast (136,7 m) asub küla kirdepiiril Mäekalda kinnistul Käo talu lähedal, madalaim (67 m) küla lääneserval Tinni oja kaldal.

Külakeskust ajalooliselt ümbritsenud metsamassiivid on aja jooksul vähenenud põllunduse ja soostumise tõttu. Põhjast piiravad külakeskust Põrgumäe mets ja Kogre mets ning lõunast Kitse kuusik. Küla lääneosa on idaosast tunduvalt metsasem. Seal asub muu hulgas Joroski soo ja lehise puistu.

Valdavalt kasvavad Päidlas kuusemetsad. Näkijärves ja Ahvenjärves kasvab üliharuldane nõtke näkirohi.

Suurematest imetajatest elavad Päidla metsades põder, metssiga ja metskits. Lindudest on teiste seas esindatud väike-konnakotkas ja kühmnokk-luik.

Suurem osa Päidlast jääb Otepää looduspargi territooriumile.

Kõrgeimad mäetipudEdit

  • 136,7 m Mäekalda kinnistul
  • 130,0 m Mäekalda kinnistul (tipp 139,3 m jääb Nõuni külla)
  • 129,9 m Kogre metsas Näkijärvest põhja pool
  • 128,1 m Päidla talu maal Elva–Kintsli teest idas (sama mäe teine tipp maanteest läänes 126,3 m)
  • 127,9 m Järva talu lõunaküljel
  • 125,4 m Tsääniku kinnistul
  • 125,3 m Kalmemägi
  • 125,1 m Põdra kinnistul Päidla bussipeatuse juures

AjaluguEdit

Edasi Pikemalt artiklis Päidla ajalugu

Päidla küla alal on asustusest jälgi juba alates viikingiajast. Arheoloogiamälestistest asuvad Päidlas Kalmejärve kaldal I aastatuhande kivikalme Kalmemägi ja varauusaegne, pärimuse järgi Rootsi sõdurite matmispaik. Kolmas, II aastatuhandest pärinev matmispaik, mis kannab samuti nime Kalmemägi asub Mõrtsuka järve lähedal Laari talu maadel. Küla keskuses Mõisajärve ümbruses paikneb lisaks kolm asulakohta.

Küla vanimate talude hulka kuuluvad Väärsi, Orava, Järva ja Kilgi talu.

Päidla mõisa on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 1522. aastal Krowelshofi nime all. Hiljem kutsuti seda ka Samhofiks. Mõisa juures asunud küla (Paidel) on esimest korda mainitud Tartu staarostkonna inventaris 1582. 19. sajandil kuulus Päidla mõis Alexander Theodor von Middendorffile.

Mõisa hooned on 20. sajandil hävinud. Alles on ainult mõisa peahooneni viinud saarepuiestee.

Alates 1819. aastast oli küla ka Päidla valla keskus. Vald liideti 1939. aastal Otepää ja Veski vallaga.

18. sajandi teisest poolest 1940. aastani töötas külas Kintsli kõrts, kus 1884. aastal peatus Eesti lipu õnnistamisele teel olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi delegatsioon.

1930ndatel tegutses Kaitseliidu Päidla kompanii. Selle pealik Rudolf Andrei moodustas Suvesõja ajal Päidla metsavendade salga, mis allus Karl Talpaku grupile, osales Tartu ülestõusus ja tegi kaasa lahingutee Tallinna vallutamiseni.

Päidlas on elanud kirjanik August Kitzberg, ornitoloog Mihkel Härms ja sõjaväelane Eduard Värsi.

Nõukogude okupatsiooni ajal loodi 1945. aastal Päidla külanõukogu, hiljem kuulus Päidla Otepää ja Palupera külanõukogu koosseisu. Päidlas loodi Järvesalu kolhoos, mis 1970. aastal liideti Nõuni kolhoosiga. 1976–1987 kuulus see Hellenurme kolhoosi.

Elanike arvEdit

  • 1973: 108
  • 1989: 125
  • 2000: 112
  • 2007: 102
  • 2011: 94
  • 2012: 100

ViitedEdit

  1. [www.palupera.ee]
  2. Päidla küla arengukava 2005–2010
  3. Heino Mägi, Karl Veri. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1983.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki