FANDOM


Nõuni järv (ka Suur Nõuni järv) on Päidla järvestiku suurim järv. See on piiriks Päidla ja Nõuni küla vahel. Järv ulatub idas Tatra–Otepää–Sangaste maanteeni.

Nõuni järve pindala on 82,1 ha. Ta asub 107,3 m kõrgusel merepinnast. Järve põhjareljeef on väga vahelduv, suurim sügavus järve keskosas on 14,7 m (varem ka 15,5 m)[1] ja keskmine sügavus 6,1 m. Põhi on järsult sügavnev ja mudane ning ei sobi suplemiseks. Järve põhjaosas on madal koht – Kivisaar, kus vett on ainult meetri jagu.

18. augustil 1951 mõõdeti järve läbipaistvuseks 3,1 meetrit.[2]

Läbivool järves on nõrk. Sissevool järve on Päidla ja Virbsoo ojast, väljavool Kintsli oja kaudu Elva jõkke. Järve uhkab palju allikaid.

Vesi on rohekaskollane ja üsna läbipaistev (2,5–3,1 m), talvel niisama läbipaistev, kuid kollakaspruun. Vesi on kihitunud ning põhjakihtides puudub hapnik.

Nõuni järv on põhjakirde-lõunaedela suunas piklik, üsna liigestatud kaldejoonega. Kääruline kaldajoon moodustab mitmeid soppe ja poolsaari: teiste seas Virbsoo ja Ojasuu käär, Kirmatsi poolsaar. Poolsaarte kohal süveneb vesi järsult. Järve põhjaosa on laiem, edelasopp moodustab umbes kilomeetripikkuse kitsa lõunasse ulatuva lahe, mis kannab Perajärve nime.

Ta asub ühes vagumuses Pangodi ja Pühajärvega, paiknedes piklikus nõos kunagise Otepää mattunud oru kohal.

Kaldad on kohati lauged, kohati järsud. Ida ja lääne pool on kaldad liivased, kohati aga mudased. Kalda lähedal on põhi valdavalt liivane, põhjaosas ka savine. Põhi aga süveneb järsult ja on sügavamal mudane. Samuti takistab suplemist kaldaid palistav veetaimestik.

Järve äärde ulatuvad põllumaad, paiguti on metsatukke ja niite. Idakaldal on park ja laululava.

Taimestik koosnes 1951. aastal 21 liigist ja hõlmas 1/4 järve veepeeglist. Füto- ja zooplanktonit on keskmisel hulgal, põhjaloomastikku võrdlemisi vähe. A. Järvekülg on leidnud rohkesti haruldasi karpvähilisi.

Peamised kalad järves on latikas, haug, särg, roosärg, ahven ja koha. Esinevad veel mudamaim, kiisk, linask, koger, luts ja vingerjas. Püütud on ka angerjat.[3] Sisse on lastud karpkala, peledit[1] ja hõbekokre.[4]

Veelindudest esinevad kõrkja-roolind ja rootsiitsitaja, kõige iseloomulikum haudelind on tuttpütt.[4]

Järvest on leitud Eesti vanim, 1786. aastast pärinev Nõuni ruhi.

Nõuni järve nime kasutas August Kitzberg oma jutustuses "Veli Henn".

ViitedEdit

  1. 1,0 1,1 Aare Mäemets. Matk Eesti järvedele. Tallinn 1977. Lk. 74.
  2. Eesti NSV järvede nimestik. Koostanud I. Kask. Tallinn 1964.
  3. Heino Mägi, Karl Veri. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1983. Lk 128.
  4. 4,0 4,1 Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn 1977.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki