Nõuni asulakoht asub Nõuni külas Kassioti talu juures Tatra–Otepää–Sangaste maanteest läänes ja Raiga–Räbi–Nõuni–Lutike teest põhjas.
27. septembril 1995 inspekteeris seda Heiki Valk. Maanteest ida ja Väike-Nõuni järvest lõuna pool oleval põllul kultuurkihti ei leitud, välja arvatud üks väike, umbes 2,5 x 1 m mõõtmetega silmapaistvalt musta mulla ja põlenud kivitükkidega laiguke.
Tee idaküljelt, Kassioti talust lõuna pool olevalt kartulimaalt korjati rohkelt käsitsikeraamikat (TÜ 331:3), saadi ka üks suur ja paks riibitud keraamika kild. Kultuurkiht oli silmapaistvalt intensiivne ja musta värvi. Kassioti vanaperenaise kinnitusel oli talu sissesõidutee põhjaküljel oleva tiigi kohal vanasti olnud allikas. Kolhoosi ajal aetud see täis, kuid pressinud ikka vett välja. Praegu on seal kopaga kaevatud sügav tiik. Ilmne, et see kultuurkihiga külgnev allikakoht (mitte järv) on olnud asula veevõtukohaks.
Valter Lang arvab, et Nõuni asulakoha keraamika võib kuuluda nooremasse pronksiaega või vanemasse rauaaega (ajavahemikku 1100 eKr – 450 pKr). Asulakohta põhjalikumalt uurimata ei saa seda aga täpsemalt dateerida.[1] Ülejäänud leiud Nõuni asulakohalt pärinevad muinasaja lõpusajanditest.[2]
Viited[]
- ↑ Valter Lang. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu 2003.
- ↑ Silvia Laul. Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas. Tallinn 2001. Lk 21.