FANDOM


Mõrtsuka järv ehk Väärsi järv on Päidla järvestiku põhjapoolseim järv Elva–Kintsli teest läänes 6–8 km kaugusel Otepääst. Põhja-lõuna suunas pikliku järve pindala on 23,8 ha ja suurim sügavus 5,4 m (keskmine 3,7 m). Mõrtsuka järv asub 98 m kõrgusel merepinnast. Järve kaldad on üsna kõrged, enamasti lausad, kohati järsud.

Varasem järvelt nime saanud Mõrtsuka küla on hiljem liidetud Päidlaga. Osa järve edelapoolset kallast Kolga kuru ja Ilusa oja suudme vahel kuulub Räbi külla.

LoodusEdit

Mõrtsuka järv on liivase ja kruusase põhjaga. Eriti järve põhjaosas leidub palju liivase põhjaga supluskohti. Mudast põhja esineb edelasopis, kirdeosas on vees suuri kive.

Järvepõhjas asuvad järvemuda varud. Seda peetakse Palupera valla parimaks järvemuda leiukohaks väetisena kasutamise eesmärgil.[1]

Järve läänekallast liigendavad Kolga kuru, väiksem laht Liisukääru talu juures ja nende vaheline Kurenina poolsaar. Põhjas ulatub kaugele kitsas Väärsi ots. Idakalda suurimaks laheks on Pärdimäe kuru.

Sopilise järve muudavad väga kauniks ümbruse keskmise kõrgusega savised moreenkünkad, teiste seas Kalmemägi ja Pärdimägi ida-, Liisu Karjamägi ja Ruunamägi lääne- ning Lutsumägi lõunakaldal. Kõrged kaldad, põllud, mets, niidud ja veetaimestik lisavad järvele ilu.

Järve peamine sissevool toimub oja kaudu Uibu- ja Kõverjärvest, samuti suubub siia Kakkoja ning esineb allikaid (suurim allikas on loodekalda juures). Väljavool toimub Ilusa oja kaudu Laguja ja Elva jõkke.

Järve vesi on kollakasroheline, keskmise läbipaistvusega (2,4–2,7 m) ja hästi segunev.

Taimestik oli 1954. aastal keskmise rohkusega, liike palju (23). Kuigi fütoplanktonit on vähe, võib oletada järve suvist õitsemist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, põhjaloomastikku on vähe.

Mõrtsuka järv on rohketoiteline ja kalarikas. Nagu paljud teisedki ümberkaudsed veekogud, on Mõrtsuka hea latikajärv. Teised peamised kalad on haug, roosärg, särg, ahven ja linask. Püütakse ka kokre, kiiska, lutsu ja muid kalu. Mõrtsuka järve on sisse toodud mitmeid kalaliike, teiste seas peledit.[2] Veel on järves esinenud vingerjat, lutsu, hingu ja vist ka trullingut. Mõrtsuka järv oli 20. sajandi esimesel poolel tuntud hea vähijärvena, kuid seda on mitu korda laastanud vähikatk.

1960ndate lõpul on Mõrtsuka veetaset mõistliku põhjuseta alandatud.[3]

NimiEdit

Levinuima pärimuse järgi saanud järv nime sinna hirmutatud tapetud põdra järgi.[4] Teise pärimuse järgi tapnud järve lähedal röövlid ühe ohvri.[5] Mõrtsuka lähedal laanes elanud röövlid visanud seejärel ohvri laiba vette. Kolmanda variandi järgi elanud röövlid järveümbruse metsades ja soodes ning varjanud seal kokkuriisutud saaki.[6]

Järves olevat ka kulda, mille Rootsi väepealik sinna Põhjasõja ajal uputanud.[7] Ühe legendi järgi on järve ääres noolega kivi, mis näitab mõrtsukate varanduse peidupaika. Seda kivi on paljud otsinud, kuid keegi ei ole leidnud.

Nimetus Väärsi järv pandi järve põhjatipus asuva Väärsi talu järgi.[8]

Kõrgus merepinnastEdit

  • 98,5 (1982[9])

ViitedEdit

  1. Palupera valla energeetika ja veemajanduse arengukava
  2. Aare Mäemets. Matk Eesti järvedele. Tallinn 1977. Lk. 76.
  3. Aare Mäemets. Matk Eesti järvedele. Tallinn 1977. Lk. 74.
  4. http://www.valgark.ee/Kohamuistendid.htm#_Toc203377507
  5. Aare Mäemets. Matk Eesti järvedele. Tallinn 1989, lk 76.
  6. Heino Mägi, Karl Veri. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1983. Lk 127.
  7. http://www.valgark.ee/Kohamuistendid.htm#_Toc203377507
  8. Lõuna-Eesti pärimuse portaal
  9. Генеральный штаб. СССР. Эстонская ССР. Отепя [0-35-65-Г]

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki