Laguja on küla Tartu maakonnas Nõo vallas. Laguja asub Elva–Kintsli tee ääres.
2011. aastal oli Lagujal 42 elanikku.
Laguja piirneb põhjas Sassi ja Kääni, idas Nõuni, lõunas Päidla ja läänes Ketneri külaga. Ketneri ja mitu teist praegust küla on varem kuulunud Laguja piiresse.
Nõukogude okupatsiooni ajal oli Laguja üks piirkonna olulisemaid keskusi. Külas asus Nõo sovhoosi Laguja osakonna keskus ja sidejaoskond. Laguja algkool asus Sassi külas.[1] 1972. aastal liideti Laguja Nõo külanõukoguga.
Küla läbib Laguja oja.
Kõrgeim tipp merepinnast (121,2 m) asub küla kaguosas Torri kinnistul, madalaim (66 m) küla läänepiiril Laguja oja kaldal.
Lagujal on mitmeid muistseid kalmeid. Neist tuntuim on Kääni tee ja Etsaste külla viiva tee äärde jääv Kabelimägi.
Laguja küla on rahvapärimuste järgi saanud oma nime Liivi sõja järel leitud mahajäetud ja lagunenud küla järgi, mille kõik elanikud olid sõjas ja katkus hukkunud.
Lagujat on esimest korda mainitud Tartu staarostkonna inventaris 1582. aastal (Lagoya). 1592. aastal mainiti küla Lagoia nime all.[2]
Külast on pärit kirjanik ja poliitikategelane Peeter Speek ning tema vanem vend Jaan Speek.
Lagujal on toodetud linnusööta.
Elanike arv
- 1970: 59
- 2000: 43
- 2005: 33 (16 aktiivset majapidamist)
- 2011: 42
- 2016: 43
Viited