Päidla Wiki
Register
Advertisement

August Orav (23. [vkj 11.] november 1886 – 1940) oli Tamsa külas Sepa talu peremees, Pangodi valla seltskonnategelane ja vallavanem.

August Orav oli läbi ja lõhki Pangodi mees. Sepa talu asus ta juhtima 24-aastase noormehena, tehes seda aastakümneid raugematu armastusega. Kogu vaba aja pühendas ta seltskondlikule elule ja isamaa teenimisele. Vabadussõjast võttis ta osa kaitseliitlasena Elva raudteesildade kaitsjana.[1] Ta abiellus Vorbuselt pärit Emilie Soomega. 1921. aastal sündis nende tütar Aino, 1926. aastal poeg Jaan.

Juba 1910ndatel valiti Orav vallavolikogu liikmeks. Ta on olnud vallavanema abiks ja lühikest aega ka vallakohtunik.[1] 1933. aastal loeti Oravaid Pangodi vallas üheks ärksamaks perekonnaks. Nii August kui Emilie tegutsesid seltsides aktiivsete tegelastena. Sepa talu viljasaak oli hoolsa harimise tõttu suurem kui teistel taludel.[2]

Senine vallakohtu liige August Orav pidi vallavanema ameti vastu võtma 1934. aasta juunis. Volikokku oli ta pääsenud "vabadussõjalaste, põllumeeste ja tööliste" nimekirja esindajana. Kui eelmine vallavanem Johan Tikkop tagandati maavalitsuse poolt vabadussõjalaste liikumisest osavõtu tõttu, valis vallavolikogu uueks vallavanemaks August Orava.[3] Valimiseks pidi volikogu koos käima neli korda. Ameti üleandmine toimus 4. juulil 1934.[4]

Vaatamata kohustusrikkale vallavanema ametile tegutses Orav jätkuvalt mitmetes seltsides juhatuse liikmena ning oli ka põllutöökoja Elva konvendi liige.[1] Jaanuaris 1935 valiti Orav Pangodi valla vastastikuse tulekindlustuse seltsi juhatusse.[5] 1937. aastal aga valiti ta Pangodi Isamaaliidu juhatusse.[6] Orava nimi oli kogu ümbruses hästi tuntud, kuna ta tegutses aktiivselt nii seltskondlikus elus kui omavalitsuse alal. Ta kuulus nii Pangodi kui ka Elva ettevõtete ja organisatsioonide juhatustesse. Eriti viljakas oli tema tegevus Pangodis, kus ta oli rea organisatsioonide asutaja ja juhtiv jõud.[7]

1936. aasta juunis oli energiline vallavanem August Orav Pangodi valla võidupüha pühitsemise komitee esimeheks. Võidutule teenistusse otsustati võtta jõuvankrid. Jõuvahenditele seoti külge kümned vankrid ja need pidulikud, tasuta sõiduvahendid liikusid välja Tamsa ja Laguja küladest, korjates teelt võidutulele minejaid. Sihtkohas ootasid rahvatantsud ja ilutulestik.[8]

1937. aastal käis vallavanem August Orav kohut vallavolinik Märt Lepikuga, keda süüdistas laimamises. Lepik oli 1936. aasta sügisel vallavolikogu istungil nõudnud Laguja ja Tamsa koolijuhatajate vallandamist ning esitanud volikogu protokollile oma kirjaliku eriarvamuse. Eriarvamuses märkis ta, et vallavanem oli volikogu juhatades sihilikult teinud takistusi Lepikule asja selgitamiseks ja seda kas isikliku kasu pärast või koolijuhataja juubelijoomingu huvides. Elva jaoskonnakohtus, kus kuulati üle pool volikogu, vallasekretär ja koolijuhataja, mõisteti Lepik 2 nädalaks aresti.[9]

Viited[]

Advertisement